XXVI peatükk
Selgitused
Kell oli pool kolm kui koju jõudsin. Vahepeal oli aga vihma sadama hakanud ja ma sain läbimärjaks.
Snake... Kuidas? Miks? Ta ei tundunud üldse "paha kuti" materjal. Pigem vastupidi. Tema ju kaitses mind ja astus minu eest välja... Hoolis ja hoolitses... See pole okei! Mis toimub?!
"Hei Evvu! Ohh! Sa oled ju läbimärg! Tule ruttu tuppa sooja!"
Egert... Just teda mul praegu vaja ongi. Kaksikute värk... Ja hiljem helistan Martinile. Kõik saab korda ja selgeks. Jah!
"Jaa, tšau. Sul on täiesti õigus venna. Saan ma sinuga hiljem natuke rääkida?"
"Muidugi, kasvõi kohe. Milles asi?" uuris poiss kohe murelikult.
"Kas sa mulle kuuma teed võid teha? Ma lähen ja vahetan senikaua riided ära ja siis alles räägin sulle midagi. Sobib?"
Egert tegi mulle kalli ning saatis mu mõtlikul ilmel üles, minu tuppa. Sinna jõudnud vahetasin märjad riided kuivade vastu ja ronisin teki alla sooja. Mõtlesin, et saadan Martinile sõnumi, et mul on kõik korras ja ma helistan talle hiljem, kuid mu mõtted tiirlesid äsja juhtunu ümber ja ma ei teinudki seda. Peale Sõõrikukohvikust põgenemist olen küll saanud asjade üle järgi mõelda aga endiselt oli küsimusi, millele ma poisi käest vastuseid veel ei olnud saanud.
Olin ajataju täielikult kaotanud kuni Egert tassiga mulle nina alla tungis, et tähelepanu saada.
"Palun. Kuidas sul on? Näed päris haige välja," sõnas vend. Turtsatasin tema komplimendi peale ja Egert võttis mu kaissu, et mul veelgi soojem hakkaks. Jõin vaikides teed. Vend muutus kärsitumaks ja ma alustasin.
"Sa ju tead, et kogu see jama algas, kui Lannusted siia kolisid ja ma Snake'i... khmkhm... ja Rick'iga kohtusin. Noo, et Tanel mu ära röövis ja hiljem tegite te ju Ricki ja... Snake'iga sama. Siis sattusin haiglasse... Sellest ma tegelikult rääkida tahtsingi. Ma pole sulle päris kõike..."
"Mis mõttes? Mille sa rääkimata jätnud oled?? Kas Tanel käis veel seal?! Kas ma..! Oih... Vabandust. Jätka palun," tõmbas Egert end tagasi, kui mu kurjustavat pilku nägi.
"Kuhu ma nüüd siis jäingi. Ah jaa. Nimelt, kui ma haiglas olin juhtus päris mitu veidrat olukorda. Seda sa ju ometi tead, et mulle toodi salapärase mehe poolt lilli ja komme? Igatahes oli see mees Rick. Tema mu sinna haiglasse ka viis. Aga see pole kogu tõde. Seal olles külastas mind ka öösel keegi ja selleks polnud ei Rick ega Tanel. Esimesel ööl mida ma mäletan külastas mind keegi mees, kes ütles, et ta võttis minult mälu. Tänu Martinile ma tean, kes see oli. Martin on too poiss haiglast. Said aru ikka, eks? Tore. Igatahes. See röövel oli Marko. Ta oli Taneli üks käsilastest aga tuli välja, et poiss mängis topelt mängu. Tol hetkel ei täitnud ta Taneli käsku..." mu hääl katkes, kui mõistsin, mida edasi ütlema hakkasin.
Snake... Ta täitis Snake'i käsku...
"Mida sa ajad? Kes see oli siis? Mis juhtus? Miks sa kõike nii keeruliseks ajad? Evelin?"
Oeh. Kuidas ma seda talle nüüd siis ütlen? Kas ma üldse suudan seda valjult välja öelda...? Kas ma üldse tohin sellest kellelegi rääkida?
Mind äratas mu mõtetest telefon. Mulle tuli sõnum.
"Oota korra," ütlesin vennale ja võtsin mobiili.
"Evelin! Kuidas sinuga on? Kus sa oled? Ega sa selles kellelegi rääkinud pole? Palun vasta mulle. Ma ei jõudnud sulle kõike veel rääkidagi ju. Loodan, et sul on kõik korras aga helista mulle esimesel võimalusel!"
Martin... Kuidas ta nii täpselt seda ajastada oskas? Ma oleks just kõik Egertile ära rääkinud. Ma oleks kõik ära rikkunud... Ma.. Ma oleks Snake'i nime öelnud... Ja kui Snake oleks seda kuulnud...
"Evelin? On kõik ikka korras? Kes see oli?" uuris vend kohe.
"See oli Martin. Ta palus, et talle kohe helistaskin. Võiksid sa mu mõneks ajaks omaette jätta?"
"Noo aga sul jäi jutt pooleli ja..." protesteeris vend.
"Hiljem! Palun! See on väga pakiline. Ma hiljem räägin sulle."
"Mhh. Olgu."
Poiss tõusis ja lahkus. Uksel vaatas ta korra tagasi. Jõin oma tassi tühjaks ja valisin Martini numbri.
"Tšau!"
"Evelin! On sinuga kõik korras? Võin ma sinna tulla?" küsis ta kohe.
"Ma tuleks parema meelega sinu juurde... Või saad sa seda telefonis ka rääkida, mida varem ei jõudnud?"
"Ei, jaa. Ma võin kohe ka rääkida. Lühidalt siis. Sa tead, et Rick ja Snake töötasid koos Taneli vastu. Õigemini nende boss töötas... Ja tänu Snake'i suure suu tõttu sai ta teada, et Tanel sind jahib ja bossil tuli mõte sind ära röövida. Ta polnud kunagi varem nii lähedal Taneli kätte saamiseks ja sa olid parim valik, kuidas... Vabandsut, kaldun teemast kõrvale. Igatahes sai Tanel sellest teada ja püüdis sind igati kaitsa, kuid Marko reetis ta. Tänu Markole leidsidki Snake ja Rick su üles ja selle kaabaka plaan hakkas ülesmäge minema. Aga siis juhtus üks väike äpardus... Sind ei pidanug keegi süstima. See mälu ära võtmine.. Seda ei pidanud juhtuma. Nad ei tahtnud sind sellesse nii sügavalt segada... Sa pidid ainult natuke valuvaigisteid saama. Marko ajas süstlad segi ja kui su kehasse see aine sattus... Sul oli arvatavasti millegi vastu allergia ja Rick tõi su kohe haiglasse. Õnneks midagi hullu ei juhtunud. Mälu kadus sul küll paariks päevaks, kuid... Snake oleks Marko seal kohapeal maha löönud. Evelin. Snake pole halb, ta täidab vaid käsku. Neil oli oma kambaga pikemat aega Taneliga mingi kana kitkuda ja nende boss nägi sinuga mingit võimalust see vimm lõpetada. Sa olid lihtsalt valel ajal vales kohas. Mul on kahju. Snake'il ka. Ma olen kindel, et ta räägib sulle sellest kunagi. Varsti. Ma olen täiesti kindel selles."
"Oota... aga... Miks ma sellest kellelegi rääkida ei tohtinud siis? Ja Snake... Miks ma talle midagi öelda ei tohi? Miks ta ei tohi teada, et ma tean?"
"Ohh, Evelin. Mitte keegi ei tohiks sellest teada. See on klannide vaheline asi. Pealegi, ma arvan, et ta tunneks end veelgi hullemini, kui sa peaks talle mainima, et tead. Ta ei suudaks seda süüd ja sinu pilku taluda. Sa ei tohi seda välja näidata. Saad aru?"
"Ohh. Saan küll aru jaa... Aga mida ma nüüd siis teed? Keda usaldada? Kuidas edasi? Kellega ma suhelda võin üldse? Tohin ma kellelegi kogu lugu rääkida? Ma pean selle enda seest välja saama kuidagi!"
Vaikus.
"Tead. Ma arvan, et oota pisut ja lase asjadel maha jahtuda. Küll kõik laabub. Tanel pole sulle kordagi halba soovinud ja seda pole ka keegi teine teinud. Eks see jääb ju sinu otsustada, keda usaldad ja mida edasi teed. Ma loodan lihtsalt, et sa kõigile seda ei pasunda ja valid hoolega kellele oma loo räägid."
"Jah. Sul on õigus. Aitäh sulle. Tšau!"
Panin kõne kinni ja heitsin pikali. Pea käis ringi ja süda tagus meeletult.
Ma oleks praegu nii suure vea teinud! Ma oleks Snake'i süüdistanud asjade eest, mille üle tal võimu polnud. Asjade üle, mida ta isegi ei teinud! Ta pole ju mulle midagi halba teinud. Oeh. Miks mul küll selline elamuste rohke elu peab olema? Miks mul ei võiks tavaline elu olla, selline nagu Piretil näiteks? Nagu kõigil teistel... Oeh jah. Aga eks muidu olegi ju igav.
Lamasin voodis veel mõned minutid kuni tassi alla viisin, et see puhtaks pesta ja ka ise pessu minna.
Ja nüüd? Laseme elul rahulikult edasi kulgeda nii nagu midagi poleks vahepeal juhtunud.
----------------------
